Tõnikse talu - Est. 1811
Tõnikse talu peremees Leo Arnold (vasakul) koos paarimehega Tõnikse talu aida ees. Tänaseni on talu kiviseintel säilinud aasad kuhu hobused rakendati.
Kuigi märke Tõnikse talu eksisteerimisest on juba aastast 1500, siis esmaseks kirjalikuks tunnistuseks on 1688. aastal koostatud Rootsiaegne kaart, millele Tõnikse talu märgitud on. Tollal kandis talu nime Kiltsi, mis nimetati ümber Tõnikse taluks aastal 1811, kui Lääne-Eestist Kullamaalt pärit sepp Tõnis sinna elama asus.
Tõnikse talu 1688. aastal koostatud Habbneme (Haabneeme) mõisa maakaardil. Originaalpealkiri: "Geometrisch Charta Öfwer Habbenem Hoff sampt underliggande Bondehemman (i Jegelekts Sochn)."
Tõnikse talu Viimsi vallas Lubja külas (14. aug 1938). Pildistatud klindiastngult, paremal on näha lõik Lubja teest, mida tollal hobustega läbiti.
Looduskauni klindiastangu lähistele rajatud talu on etendanud olulist rolli, varustades ümbritsevat kogukonda vilja, liha ja piimasaadustega, saades vastutasuks kaluriküladest värsket kala.
Põlvkonnad Tõnikse talus
Tõnikse talu peremees Leo Arnold (vasakul) koos paarimehega Tõnikse talu aida ees. Tänaseni on talu kiviseintel säilinud aasad kuhu hobused rakendati.
Kuigi märke Tõnikse talu eksisteerimisest on juba aastast 1500, siis esmaseks kirjalikuks tunnistuseks on 1688. aastal koostatud Rootsiaegne kaart, millele Tõnikse talu märgitud on. Tollal kandis talu nime Kiltsi, mis nimetati ümber Tõnikse taluks aastal 1811, kui Lääne-Eestist Kullamaalt pärit sepp Tõnis sinna elama asus.
Tõnikse talu 1688. aastal koostatud Habbneme (Haabneeme) mõisa maakaardil. Originaalpealkiri: "Geometrisch Charta Öfwer Habbenem Hoff sampt underliggande Bondehemman (i Jegelekts Sochn)."
Tõnikse talu Viimsi vallas Lubja külas (14. aug 1938). Pildistatud klindiastngult, paremal on näha lõik Lubja teest, mida tollal hobustega läbiti.
Esiti kuulus talukompleksi juurde ait keldritega ja viljaküün. Aidas elati ja viljaküünis kuivatati vilja. Hiljem, kui rõhk läks loomapidamisele koliti aidast viljaküüni, mis kohandati eluks sobivaks. Keldritesse veeti talvel merest hobuvankritega jääd, et piim pikemalt säiliks. Peremees Leo Arnold ehitas 1932. aastal maakiviseintega loomalauda, milleks palgid saadi lähedal asuvast metsast ja katusekivid valas meister kohapeal.
Looduskauni klindiastangu lähistele rajatud talu on etendanud olulist rolli, varustades ümbritsevat kogukonda vilja, liha ja piimasaadustega, saades vastutasuks kaluriküladest värsket kala.
Lisaks on Tõnikse talu pererahvas alati heast siidrist lugu pidanud. Suvised õunad pistsid nahka lapsed maiustuseks ning sügis- ja taliõunad läksid ikka mulksuma, et talvepühaks pidulikumat meelehead saada. Tõnikse talu aias on mitmeid põlvkondi tagasi istutatud õunapuid näiteks sortidest "Kuldrenett", "Sügisjoonik" ja "Talvenauding".
Põlvkonnad Tõnikse talus
