1. Siidritegu algab õunte korjamisest. Kui noortelt puudelt saab õunad korjatud väikse vaevaga otse puu küljest ning raputamiseks saab kämbla julgelt ümber terve tüve ajada, siis Tõnikse talu vanade õunapuude kõige mahlasemate ladvaõunte kätte saamiseks tuleb tublisti turnida ja jämedatel haruokstel hüpata.

2. Kui õunad kokku kogutud, saab pressile hääled sisse panna. Hääled tekivad siis pressi kruvist, millele kondimootoriga hoogu tuleb anda. Peamine on aga, et mahl tuleb ilus klaar. Vuliseb nagu allikavesi. Pressjäägid saavad uue eluringi rõõmustades metsaloomi või jõuavad kompostina noorte õunapuude väetiseks.

3. Algab kääritus. Peene mikrobioloogiline protsess, kus miljonid pärmikesed söövad suhkruid ja muudavad need alkoholiks ja tuhandeks muuks aroomi- ja maitseühendiks. Pärmid on isemoodi tegelased, kelle eest peab hoolitsema, et nad pahandust ei teeks. Küll on vajalik õige temperatuur, toitained (mida õunamahlas leidub rikkalikult) ja palju muud. Hoides protsessil silma peal teevad pärmid koostööd maitsva siidri valmimiseks.

4. Kui kääritus on lõppenud tuleb maitseid ühtlustada, et tekiks tasakaal. Seda nimetatakse laagerduseks. Mõnikord tekib metsik iseloom, kui siider kohe pudelisse panna. Tekib sade ja hägu ning mõningane järelkääritus otse pudelis. Selline metsik lähenemine on hinnatud näiteks Suurbritannias.

5. Järgneb see kõige loomingulisem osa - blendide valmistamine ehk teisisõnu retseptide väljatöötamine. Erinevatest õunasortide siidritest segatakse kokku sobivates vahekordades blendid, mis maitsemeeli paitavad. Siin saab läheneda kunstiliselt, mängides erinevate sortide happesuse, tanniinide ja maitsenüanssidega.

6. Nii nagu iga liiter mahla saab kondijõul pressitud, saab iga pudel villimisel ja korkimisel hoolsa tähelepanu osaliseks. Kuna Tõnikses valmistatakse mikropartiisid, siis iga pudel märgitakse käsitsi unikaalse pudeli numbriga, mis tähistab aega, hetke ja pühendumist, mille osaliseks see pudel sai.